Võta võim
Erakonna sisedemokraatia
Erakonnad võivad olla rohkem juhi-, keskbüroo- või liikmekesksed. Kui neid ühendab ideoloogia (sotsialism, rahvuslus jms.), siis võib juhi- või bürookeskne vorm toimida. Kui ühendavate ideaalide hulgas on ka erakonnasisene demokraatia, siis on liikmekesksus vältimatu. Kuigi räägin erakonnist, puudutab see kõiki sisedemokraatiat ihalevaid organisatsioone.
Sisedemokraatiast on kergem rääkida kui seda teostada. On vaja enamat kui demokraatlik põhikiri. Võimsad loomulikud voolud kannavad võimu sinna poole, kus seda juba on. Pole vaja kavalat salanõu -- nihe keskendatuse poole tuleb iseenesest. Kui ei soovi kalduda eemale demokraatiast peavad nii liikmed kui ka tuumik teadlikult ujuma vastuvoolu (või pigem külje peale). Kuidas süvavoolule vastu seista?
Päevakord on võim
Võim kipub koonduma sinna, kus on aega sellega tegeleda. Täisajalisel palgalisel töötajal on erakonnas rohkem võimu kui liikmeskonna poolt valitud juhatusliikmel, või ka esimehel, kui see teeb erakonnatööd muu peategevuse kõrvalt. Täisajalisus tugevdab keskbürood, öelgu põhikiri kui selgelt tahes, et kõrgeim võim erakonnas on üldkogul, volikogul ning juhatusel, ja et nemad "otsustavad".
Mille üle nad otsustavad? Tegelikult ainult selle üle, mis on päevakorda pandud. Kes koostab päevakorra, määrab, mis üldse arutlusele tuleb. Kui valitud kogu oma päevakorra koostamise keskbüroo või muu tuumiku hoolde jätab, loobub ta otsustamast, mille kohta üldse otsuseid tegema hakkab.
Päevakorra määraja suunab ka otsust, sest temal on väited põhjalikumalt ette valmistatud. Tema edumaa on seda suurem, mida üldsõnalisemad on ette teatatud päevakorra punktid, mida hiljem saavad valitud kogu liikmed kätte vastavad materjalid ning mida vähem on mahti neisse süveneda ja neid omavahel enne koosolekut arutada. Keskbüroos on palju hõlpsam asju omavahel arutada kui üle maa hajutatud valitud esindajail.
Bürool on eriti ulatuslik võim, kui ta saab päevakorda ja materjale viimasel hetkel natuke muuta ja koosoleku jooksul uusi materjale ning esinejaid ("spetsialiste") ootamatult sisse tuua. Kui ta saab ka pärast valida, milliseid otsuseid rakendada ja milliseid mitte, siis on ta võim täielik. Valitud kogu, kes sellel laseb sündida, ei otsusta enam midagi.
Rahvaküsitlus on kah seda laadi juhitud osalemine. On rahvas ja on küsitleja. See, kes küsimuse sõnastab, määrab tihti ka tulemuse. Sõnastamine on võim.
Teave on võim
Kel on rohkem teavet, on ka rohkem võimu. Ta saab oma seisukohti paremini väljendada ja õigustada. Keskbüroo kohustuste hulgas on teavet koguda ja töödelda. Teabe saamiseks pöördub erakonna liige (ka valitud kogu ja kohaliku juhatuse liige) eeskätt keskbüroo poole. Teavet küsides annab liige omalt poolt teavet, sellega lisades kesksele teabele.
Tulemuseks on rattarummu ja kodarate kujuline teabevõrk. Teave liigub läbi keskaparaadi filtri, mis edastab valikuliselt seda, mida tähtsamaks või soovitavaks peab. Kui valitud kogud valdavalt oma teabe saavad keskaparaadilt, määrab see enamasti otsuse suuna ette ära.
Kui erakond on esindatud Riigikogus, lisanduvad tuumikule täisajalised rahvaesindajad. Ei maksa aga arvata, et kõik Riigikogu liikmed on osa tuumikust. Ka seal keskendub teave kitsamalt. Samuti ei tarvitse minister olla oma ministeeriumi teabe keskmeks, eriti kui ta on uus.
Esinduskogude ja keskbüroo kõrval on erakonna kolmandaks tegijaks esimees. Kui ta valitakse väljastpoolt tuumikut, võib ta olla tasakaalustavaks jõuks. Kui ta aga tuleb ise tuumikust, võib ta mõju olla vastupidine. Kui sama esimees kaua ametis püsib, siis on lood sisedemokraatiaga kahtlased. Seda ka siis, kui ta vormiliselt esimehe tiitlist loobub, teave aga edasi tema kaudu liigub.
Nõuda võimatut on võim
Kui erakonna liige midagi arvustab, siis kõlab väga konstruktiivselt küsida talt: "Ja mis on sinu lahendus?" Kui tal omapoolset küpset lahendust pole, siis võib isalikult naeratada ja lugeda küsimus lõpetatuks. Kõlab mõistlikult. Ainult et uue lahenduse pakkumine eeldab tihti ulatuslikku teavet, mida on ainult erakonna tuumikul.
Oletame, et küsimuseks on ministri tagasi kutsumine. Mitte keegi väljaspool kitsast tuumikut (ka mitte Riigikogu liige) ei saa võimalike asendajatega vähegi siduvaid läbirääkimisi pidada. Küsides "Aga keda sa asemele paned?" pannakse liikmel suu lukku, nõudes temalt võimatut.
On teisigi viise, kuidas võim keskendub. Iseäranis pole siin arutatud raha võimu erakonnas. Kõike korraga ei jõua. Vaatame parem, mida saab ette võtta siin kirjeldatud olukordades.
Kuidas võimu keskendumist piirata
Eeskätt on soovitav vältida kergekäelisi vandenõu või salakavaluse kahtlustusi. Kavalust esineb, ent võim keskendub selletagi. Piisab, kui võimutuumik laseb end loomulikul voolul mugavalt kanda suurema võimu poole. Etteheited, et see oli just nii kavatsetud, võivad neile tunduda solvavad, kiuslikud ning asjatundmatud. Asudes enesekaitsele lükkavad nad tagasi ka selle, millega muidu võiksid nõustuda.
Loomulike voolude laadi peavad teadvustama nii lihtliikmed kui ka tuumik. Sageli oleme korraga mõlemat. Oleme mingi väiksema võimupüramiidi tipus ja samal ajal suuremas püramiidis allpool.
Esiteks soovitus kõigile liikmeile. Ära oleta, et oled üksi. Katsu teistega suhelda võimalikult otseselt, mitte ainult keskaparaadi kaudu. Muuda rummu-kodara teabeskeem rohkem võrgutaoliseks. Kahanda teabemonopoli. Ja ära tingimata oleta, et keskaparaat esitab valitud esindajate tahet.
Pea vastu sisendusele, et kui sul küpset uut lahendust pole välja pakkuda, siis on kehtiv lahendus ainuvõimalik. Aruta teiste liikmetega. Võibolla leiab mitu pead parema lahenduse kui üks. Igatahes kaalub mitmekesi esitatud mure tuumiku silmis rohkem kui ühe inimese oma.
Valitud kogu liikmena hoia päevakorra koostamine selle kogu käes. Nõua aegsat ja sisulist teavitamist. Kui tunnetad, et seedimisaeg enne otsustamist on liiga lühike, nõua otsuse "teist lugemist" järgmisel koosolekul. Nii pakilisi asju on vähe, et teiseks lugemiseks aega ei jää. Eriti kui on harjutud arvestama teise lugemise võimalusega.
Ja lõpuks meenutus erakonna tegelikule tuumikule. Siirast demokraatlikust soovist ei piisa. Teadvusta, et vool kannab sind pidevalt sisedemokraatia juurest "juhitud demokraatia" poole. Sina ise pead iga päev valvama ja oma võimu vaos hoidma.
Rein Taagepera
Tartu ja California ülikooli emeriitprofessor