egehirv.com
•3 min lugemist (+ 6 min lisad · kokku 9 min)

EESTI SUURIM VIGA: X JÄI KASTI PANEMATA

Eesti lubas 1991. aastal nõukogude ametnikel lihtsalt edasi töötada. Kas sealt algab tänane usaldamatus riigi vastu?

EESTI SUURIM VIGA: X JÄI KASTI PANEMATA

1991 aastal oleks pidanud iga Eesti Vabariigi riigistruktuuri tööle sooviv inimene täitma väga lihtsa kontrollnimekirja.

☐ Kas olite NLKP liige?

☐ Kas kuulusite parteilisse nomenklatuuri?

☐ Kas saite oma ametikoha tänu lojaalsusele okupatsioonivõimule?

☐ Kas töötasite okupeeritud Eestis kohtuniku, prokuröri, uurija, juristi või miilitsana?

☐ Kas töötasite KGB, Nõukogude armee, piirivalve, sõjakomissariaadi või muu jõustruktuuri heaks?

☐ Kas töötasite okupatsioonivõimu ministeeriumis, täitevkomitees, parteikomitees või mõnes muus juhtorganis?

☐ Kas osalesite inimeste süüdistamises, jälitamises, represseerimises, vara äravõtmises või õiguste piiramises?

☐ Kas saite tänu süsteemile korteri, ametikoha, hariduse, loa, privileegi või muu eelise?

☐ Kas olete valmis avalikustama oma tegevuse, sidemed ja otsused okupatsioonivõimu teenistuses?

☐ Kas tunnistate, et Eesti oli okupeeritud ning võõrvõimu teenimine okupeeritud maal ei olnud neutraalne tegevus?

Aga mida Eesti tegelikult tegi?

Peaaegu kõigi nende küsimuste juurde jäi:

☐ X PANEMATA

Punane lipp võeti maha. Sinimustvalge pandi asemele. Asutustele anti uued nimed. Aga paljud samad inimesed läksid lihtsalt edasi tööle.

Eile töötasid nad Eesti NSV kohtus, prokuratuuris, miilitsas, ministeeriumis, sõjaväes või parteiaparaadis. Homme töötasid nad juba Eesti Vabariigi kohtus, prokuratuuris, politseis, ministeeriumis, kaitseväes või valitsusaparaadis.

Lipp vahetati ära.
Süsteemi kandjad jäeti alles.

Eesti Vabariigi ülesehitamisel oleks pidanud kõige rangem kontroll kehtima vähemalt järgmistes struktuurides:

☐ Vabariigi Valitsus ja ministeeriumid
☐ Riigikogu ja kõrgemad poliitilised ametikohad
☐ kohtud ja kohtunikkond
☐ prokuratuur
☐ politsei ja uurimisasutused
☐ kaitsevägi
☐ piirivalve
☐ julgeolekuasutused
☐ vanglasüsteem
☐ kohalikud omavalitsused
☐ riigiettevõtete juhtkonnad
☐ riigikontroll ja järelevalveasutused
☐ avalik-õiguslik meedia
☐ ülikoolide ja õigushariduse juhtimine

Aga ka siin jäi suuresti:

☐ X PANEMATA

Põhjenduseks öeldi, et riik peab kiiresti tööle hakkama. Et on vaja kogemustega inimesi. Et kõiki ei saa kõrvale jätta. Et paljud olid parteis ainult karjääri pärast. Et nad ei olnud „hingelt kommunistid".

Aga küsimus ei ole selles, mida inimene enda sõnul südames tundis. Küsimus on selles, kelle heaks ta töötas ja mida ta tegi.

Kas ta kohaldas võõrvõimu seadusi? Kas ta mõistis inimesi süüdi? Kas ta koostas süüdistusi? Kas ta võttis inimestelt vara? Kas ta piiras nende vabadust? Kas ta kaitses inimest riigi eest või riiki inimese eest?

Võõrvõimu teenimine ei muutu neutraalseks sellepärast, et seda tehti palga, korteri või karjääri nimel.

Kommunistliku süsteemi ametnikku õpetati, et riik seisab inimesest kõrgemal. Demokraatliku riigi ametnik peab lähtuma vastupidisest: inimene seisab võimu ees õigustega ning riik peab oma tegevust põhjendama. Need kaks mõtteviisi erinevad nagu öö ja päev.

Oleks olnud parem ehitada osa riigist nullist. Jah, alguses oleks olnud vähem kogemusi. Jah, süsteem oleks käivitunud aeglasemalt. Kuid vähemalt oleks olnud võimalik ehitada uus riik uute põhimõtete järgi. Selle asemel ehitati uus riik suuresti vana personali, vanade sidemete ja vana ametnikukultuuri peale.

Tagajärgi näeme praegu:

☒ ametkondlik enesekaitse
☒ vastutuse hajutamine
☒ kinnised otsustusmehhanismid
☒ kodaniku käsitlemine tüliküsimusena
☒ vigade mittetunnistamine
☒ aastatepikkused menetlused
☒ riigi usaldamatus inimese vastu
☒ inimese usaldamatus riigi vastu

Täna imestatakse, miks paljud inimesed ei taha sellest riigist midagi teada. Miks nad ei usalda valitsust, kohtuid, prokuratuuri ega ametiasutusi. Miks inimene ei tunne, et riik kuuluks talle või kaitseks teda.

Aga riigi usalduskriis ei tekkinud tühjalt kohalt. Eesti jättis oma sünnihetkel kõige olulisema kasti märkimata.

☐ Kas okupatsioonivõimu kandja sobib automaatselt taastatud Eesti Vabariigi võimu kandjaks?

Õige vastus oleks pidanud olema:

☒ EI

Aga tegelikkuses jäi:

☐ X PANEMATA

Punane lipp vahetati sinimustvalge vastu. Kuid liiga paljud punase süsteemi kandjad jäid oma kohtadele. Ja nüüd küsime, miks Eesti Vabariik tundub paljudele endiselt mitte kodanike riigi, vaid ümber nimetatud ametkondliku aparaadina.

Seotud isikud ja asutused (3)
Tartu Riiklik ÜlikoolMainitud isik / üksus

Õppeasutus, mille õigusteaduskond valmistas ette Nõukogude süsteemi juriste ja oli KGB kontrolli all.

KGBMainitud isik / üksus

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee, mis teostas TRÜ õigusteaduskonna üle ideoloogilist ja salajast kontrolli.

RiigikohusVastutav asutus

Eesti kõrgeim kohus, mille esimene sõjajärgne koosseis loodi 1993. aastal.

Jaga kirjutist:
𝕏

Aita mul seda tööd jätkata

Kui pead oluliseks, et need lood ja dokumendid oleksid avalikult kättesaadavad, saad toetada minu tegevust, veebilehe ülalpidamist ja uue kodu soetamist. Aitäh iga panuse eest!

Allikad ja viited
  • algallikas

Tõendid ja dokumendid(1)

EVIDENCE

TRÜ õigusteaduskond ja Eesti kohtusüsteemi tegelikkus

Tartu Riiklik Ülikool / Riigikohus

Nõukogude okupatsiooni ajal oli Tartu Riiklik Ülikool (TRÜ) – ja eriti selle õigusteaduskond – KGB (Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee) terava tähelepanu ja range kontrolli all. Kuna juurateaduskond valmistas ette Nõukogude süsteemi prokuröre, kohtunikke, uurijaid ja sageli ka tulevasi julgeolekutöötajaid, oli selle asutuse meelsuse suunamine režiimi jaoks kriitilise tähtsusega.

Siiski tasub ajaloolise täpsuse huvides üle vaadata KGB osakondade spetsiifika, sest kontrollimehhanismid olid jagatud mitme üksuse vahel:

Kuidas KGB ülikooli kontrollis?

  • KGB 5. osakond (Ideoloogiline vastuluure): Just see osakond tegeles haritlaste, üliõpilaste, kultuuritegelaste ja teisitimõtlejate ideoloogilise kontrolliga. Nende ülesanne oli hoida silma peal loengute sisul, õppejõudude meelsusel ja summutada igasugune "nõukogudevastane" tegevus ülikoolis. See oli osakond, mis kõige otsesemalt kureeris ja kontrollis akadeemilist keskkonda.

  • Ülikooli asutusesisene "1. osakond": Igas suuremas Nõukogude asutuses, sealhulgas Tartu Ülikoolis, tegutses nn esimene osakond (salajane osakond). See allus otse KGB-le, haldas salajasi dokumente, kontrollis töötajate ja tudengite tausta, andis lubasid välissõitudeks ning omas otsest ülevaadet isikkoosseisust.

  • KGB 7. osakond (Välisjälgimine): Sinu mainitud 7. osakond oli KGB struktuuris spetsialiseerunud varjatud füüsilisele jälgimisele (tuntud ka kui välisjälgimine või "saba"). Kuigi 7. osakonna töötajad võisid osaleda konkreetsetes operatsioonides, kus jälgiti näiteks mõnda "kahtlast" juuraõppejõudu või tudengit (eriti kui nad suhtlesid välismaalastega), ei kuulunud teaduskonna igapäevane institutsionaalne juhtimine nende otsesesse pädevusse.

Õigusteaduskonna eriline staatus

Juuraosakond oli Nõukogude võimu jaoks n-ö "kaadrite sepikoda".

  • Värbamine ja karjäär: Paljud andekamad juuratudengid püüti juba õpingute ajal värvata KGB ridadesse või informaatoriteks. Edukas karjäär Nõukogude õigussüsteemis (eriti prokuratuuris) oli ilma KGB heakskiidu ja parteilise lojaalsuseta praktiliselt võimatu.

  • Õppekava: Õpetatav õigus pidi rangelt vastama marksistlik-leninlikule ideoloogiale ning lääne õigussüsteeme käsitleti vaid kriitilises võtmes.

Kokkuvõttes: Tartu Ülikooli õigusteaduskond oli sügavalt riikliku julgeolekuaparaadiga seotud ja selle kontrolli all, kuid igapäevast ideoloogilist "kureerimist" viisid läbi peamiselt KGB 5. osakond ning ülikoolis kohapeal tegutsenud salajane 1. osakond, mitte välisjälgimisele keskendunud 7. osakond.

📎 Avalikud failid / lisad (1)
Fail #1
Ava PDF