SELTSIMEES SIBUL ÜKSIKKANDIDAATIDE PISARAID EI USU!
Autor süüdistab valimiskomisjoni esindajat Sibulat seaduse meelevaldsas tõlgendamises — üksikkandidaadid jäeti nimekirjadest välja.
Miks ta ei usu? Sest ta on juriidiliselt harimatu ja poliitiliselt kallutatud? Loodetavasti ikka kirjaoskaja?
Seadus ütleb:
§ 34. Hääletamisruum
(2) Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ja hääletamiskast. Valimisjaoskonnas, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamist, on eelhääletamise ajal hääletamisruumis eraldi hääletamiskabiin ja hääletamiskast väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate jaoks.
Hääletamisruumis on välja pandud selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri ja kandidaatide üleriigilised nimekirjad.
Sm. Sibul aga oli eelhääletamise ajal välja pannud erakondade üleriigilised nimekirjad, samastades vägivaldselt sõna „kandidaatide" sõnaga „erakondade". Üleriigilised nimekirjad olid erakondade kaupa esitatud — jälle meelevaldne tõlgendus. Kui nimekirjad oleksid esitatud valimisringkondade kaudu, siis oleksid puuduvad üksikkandidaadid kohe näha ja poleks midagi vaielda.
Sm. Sibul seletas, et kui fraas oleks ainsuses — „kandidaatide üleriigiline nimekiri" — siis tema lisaks ka üksikkandidaadid. Aga üksikkandidaat ongi iseenda üleriigiline nimekiri, sm. Sibul. Sellele väitele vastuse annab ainult vaikus — vaikiv ajastu, mis on pärast Putini võimuletulekut Venemaal ka märkamatult ENSV endisele territooriumile saabunud.
Lehitsedes hääletamisruumis üleriigilist nimekirja teeb valija eelotsuse üksikkandidaate nägemata ega oska teda enam kabiiniseinalt otsidagi. Lisaks nõuab ka põhiseadus kodanike võrdset kohtlemist.
Nii et igal kümnel juhul eksib Sibul oma juriidilises tõlgenduses. Ma palun vaikuse asemel avalikke vastuargumente oma väidetele ja selget vastust — kas homme on 32 üksikkandidaati kandideerijate üldnimekirjas.
Ja siis me jõuame veel sellise kummalise asjani nagu seaduse mõte. Seaduse mõte on, et enne ühele inimesele oma ainsa hääle andmist näeks valija kõiki kandideerijaid riigis. Miks on mingil kodanikust jobul, kes kartellipoliitikute arvates peaks 400 miljoni krooni ulatuses olema juba piisavalt ajupestud, veel vaja näha kõiki kandideerijaid? Miks üks Kükametsa Kolla nimeline kodanik peaks teadma Saarepeedi Sassi kandideerimisest? Aga sellepärast, et kodanikul on õigus ja vabadus mitte anda oma häält erakonnale, mille nimekirjas kandideerib küüditaja või endine prokurör, kes Johannes Hindi vangi surema mõistis, või vallaametnik, kes tema maatüki varastas, või minister, kes tema kaks kaebust on lihtsalt vastuseta jätnud jne.
Valimised teevad vabaks ja kodanikud vabastavad endid tardunud süsteemist hääle suunamisega uutele jõududele — selles ongi demokraatia sügavaim mõte ja erinevus kuningavõimust ning diktatuuridest.
Vaidleme siis homseni, kas 32 kodanikku omavad mingeid õigusi siin riigis või ei, kas kodanikud on ainsuses või mitmuses — sest tulevastel riigikogulastel ongi vajalik teha näpuharjutusi iseseisvaks eluks, küsides endalt, kuhu siis ikkagi asetada üks väike koma ajaloolises lauses: tappa, mitte armu anda.
Allikas: http://usk-lootus-armastus.blogspot.com/2011/03/ege-hirv-seltsimees-sibul.html
