Udupeened skeemid

Lugu neile, kes alati teiste eraelu kallal järama hakkavad ja suurt pilti ei suuda näha — ei tahagi näha, rääkimata lahenduste pakkumisest.

Mõelge korraks, et inimesele anti valida: kas tulla oma probleemidega rahva ette 100 artikliga või minna vangi. Taustal vilgub teadmine, et ta on vabaduslauliku väimees. Tuntud nägudega aga saab alati masse suunata ja ohjeldada.

Mõnda üksikule saarele saadetud pödöfiili kasutab süsteem siiani — ja toimiku hävitanud prokurörist tehti kohtunik. Kui uurijal on aga toimiku koopia, siis kontrollib hoopis uurija kohtunikku.

Mõni meediaartikkel võib olla arusaadav ainult kümnele narkokaubitsejale, kes meedia abil oma tehinguid teevad — kõikide silme all, aga ainult nemad teavad, mis infot märksõnade taga vahetatakse. Samas võib toimetuses olla ka aus inimene, kes soovib artikliga juhtida tähelepanu riigiametites töötavatele narkaritele, kellest ta otse kirjutada ei saa.

Narkar süsteemi hammasratastes

Narkarist kohtunik on kurjategijate unistuste tööriist, aga väikeste laste mõrtsukas. Narkarist prokurör ei alusta ühtegi menetlust, kui talle selle eest ainet tuuakse. Narkarist ment on alati autahvlil — petmises ja mulje jätmises erakordselt osav. Narkari abikaasast ametnik annab allkirjad kõikidele kooskõlastustele, mis ette visatakse, sest ta peab oma töökohta hoidma, et lastega tänavale ei jõutaks.

Kaasaegsed lood ja ründed ei ole enam ammu primitiivsed ja lineaarsed, vaid tohutult mitmetahulised ja ära spinnitud — nii et ka see kokaiiniuimas lugude konstrueerija ise enam aru ei saa, keda ja mida ta rünnata tahab ja mis on ründe lõppeesmärk. Totaalne häving.

Udupeen töötlus argielus

Stiilinäide argielu tasandilt. Tavalise klassi tavalisel lastevanemate koosolekul räägib klassijuhataja ühe tüdruku ema kaebusest, et tüdrukud käivad teatud netilehel. Ületöötamisest väsinud ja elu poolt puretud vanemad pole seal lehel käinud, pole kuulnudki — aga sel õhtul vaatavad ikka, mis loomaaias uudist.

Teatud inimestel, teatud struktuurides oli suur huvi ühe lapse ema sinna suunata, sest lapse isa kupeldas seal oma last perversist kohtunikule. Muud võimalust polnud kui advokaadist lapsevanema kaudu teha kunstlik valeteade klassijuhatajale, kes täiesti süüdimatult asus valeinfot levitama — kasulik idioot, kes viis sõnumi netilehest lastevanemate ette.

Tööriistadena kasutatavad inimesed ei pruugi üldse teada, millistesse skeemidesse nad on märkamatult kaasatud ja mida tegema pandud kurjategijate huvides. Keegi neile ei maksa ega jaga infot — neid lihtsalt kasutatakse ära moraalitute mölakate poolt. Tankistidena ärakasutatavad inimesed samuti ei tea, mida nad teevad, kui öeldakse: hoia seda pakki, vii see kiri kohale, ära homme tööle tule. Ütlemata jäetakse, et sul pole vaja näha, mida me homme tööl teeme. Inimene on vaba päeva üle õnnelik.

Juramaffia töömeetodid

Stiilinäide juramaffia töömailt. Kõrged kohtukullid teevad viimase astme otsuse. Räpane advokaat hõõrub hooramajas käsi ja hakkab selle otsuse alusel aretama kohtuasja, millega otsuse aluseks olevatest paragrahvidest mööda saab minna. Ta sätib kõik nii hallile alale, et ükski väide enam ei kehti, ükski tähtaeg ei tööta, tunnistajaid enam elus ei ole — ja kuna sel teemal on lõppotsus olemas, siis kõrgem kohus sama teemat enam ei menetle.

Alama astme kohtud mitte ei lähtu otsusest, vaid püüavad sellest mööda hiilida — vaikimisel maha, netist ära koristatud.

17-miljardilisest riigieelarvest ei ole enam 200 000 eurot Riigikohtu lahendite analüüsimiseks? Miks? Sest ei soovitagi analüüsida — soovitakse lahendid hoopis ära kaotada, maha vaikida, olenevalt kaebajatest teha täiesti vastupidised lahendid. Nii tore on süsteemi alatust peita rahapuuduse taha moraalitutel mölakatel.

Mihkelsoni loo mitmetahulisus

Mihkelsoni skeemi mitmetahulisus jooksutab inimeste aju kokku: esiteks vastikus ja tülgastus, siis ametnike kriminaalne käitumine, seejärel meediauudiste vastuolulisus, siis faktid, et esialgsete piltide ilmsikstulekul lasti süvariigi käsul teha uued pildid, et neid saaks lekitada ja veel rohkem ära kasutada ka teiste pedofiilide püüdmisel. Lisaks kogu rahvuse määrimine taoliste esindajate kaudu — ja lõpptulemus: pedofiilide registrit ikka pole, sest nende abil kontrollitakse poliitilist maastikku. Sotside volikogu esimees Andres Mandre, õnnetu Tõnu Ints, Respublika ideoloogiasekretär Kaur Hanson ja paljud teised, keda me ei tea ja kes edasi tegutsevad, meid poliitilisele õnnemaale viies.

Isiklikult pean selle Mihkelsoni loo meediasse toomist vähki suremas Piilmanni kättemaksuks meediale tema eraelu mõnitamise eest. Ahned juristid, täitmatu meedia ja suur raha tekitavad ise kunstlikult probleeme ning kisuvad elusid ribadeks nii, et tükid taga. Kõikide sõda kõigi vastu. Kui vähki saab ravida, siis saab seda ka tekitada.

„Miski ei ole nii nagu teile näib," hoiatas juba Luigi Pirandello. Lugemata raamatutel on paha komme kätte maksta — aga kui te suudate kujutleda rohkem kombinatsioone kui teie ründaja, siis te pääsete ja astute rünnaku alt lihtsalt kõrvale.